mõttekorv

Spanja

2011-08-31T23:25:00.000+03:00

Eile, augustikuu eelviimasel õhtul, koputas väljas juba täielik sügis. Ladistas ja tuulitas. Korjasin alumiselt riiulilt poolsaapad välja ning tõmbasin tagi luku kurguni kinni. Aga täna saan veel korraks suvve tagasi, kuna Barcelona on 30-kraadine ja tuul hellitab, mitte ei kurjusta:)

Viimaste soojamõnude tänulikus tundes istusin 7 tundi hotelli välislounges ja kribasin tööd teha. Üle põõsapuhmaku paistis golfi harjutusväljak, mis viis mõtte mitu korda puhkamise juurde. Aga küllap jõuab neid vahvaid rõdusid ja Gaudisid ka vaadata. Ainus puhkus, mida täna enesele lubada, on uni.

iroonia iroonia

2011-08-10T23:31:00.001+03:00

iroonia. selle suve esimene suveüritus oli Veljo Tormise sünnitaluõuel. augustikuine ööteater Kuusalu lähistel. peamiselt nad küll laulsid ja tantsisid, aga mulle nii meeldis! kui pikalt oled kultuurist eemal, siis on vist igasugune amps söödav ja allaneelatav. või muutud just eriti valivaks, kuna see harv kord võiks olla ka kõrgeid emotsioone pakkuv?
tahaks uskuda, et talvel esineb võimalus selliseid pileteid rohkem hankida. seni sobib ka lennupiletite realiseerimine kenasti.

seejuures ostan kokku raamatuid, filme ja parfüüme, kuigi tarbimisvõimalus on "pisteline".

juuliüheksateist

2011-07-20T00:05:00.001+03:00

mäletan seda silda, kus täna seisin 365 päeva tagasi.
kõige ilusam kurb mälestus.
kõige kurvem...

jagan seda endiselt kalli inimesega.
vaid tema.
vaid tema, ei keegi muu, mäletab ka...
täna

tripping

2011-07-17T19:15:00.000+03:00

tagasi Lugano ja Milano kingakotikleidimaailmast.
ülehomme pakib taas.

täna on- aeg endaga!

nii harmoonias...

Päevakaja

2011-07-04T11:54:00.000+03:00

- Kogemus on see, mille sa saad, kui sa ei saa seda, mida tahad. -

roadtruckers we are

2011-06-29T00:17:00.000+03:00

keerulised, intensiivsed perioodid õpetavad (võiks õpetada) meid endeid sügavamalt tundma, et tulevikus seda kõike positiivselt näha. olla enda ning teiste jaoks parem.

elus on pigem väiksed naudingud, hetked, momendid.
need on alateadlik eesmärk, mille jaoks tegutseda. sest kui neid koguneb palju, tundub, et koguaeg ongi hea!

Ane Brun- Puzzle

2011-06-21T19:09:00.000+03:00

http://www.youtube.com/watch?v=ILrYfkgtObo

i walked into love
i walked into a minefield i never heard of

pikapäevakuud

2011-06-16T20:24:00.001+03:00

istun siin. lihtsalt ei jõua ära minna. aga kirjutada võin. eimillestki. peale seda on vabam tunne.

sooviks igasugustele "karvastele" situatsioonidele kiiresti lahendust leida- segadus sööb head energiat! aga alati üksi ja kohe ei leia, sest erinevate probleemidega kaasnevad teised inimesed, nende emotsioonid ja mõtted ja teod.
ütlen endale, et kui naudid, siis naudi täiega! kui panustad, siis sajaga! kuid hoia seal imeväike tagavara ettevaatlikust ja üks varbaots maas. üllatused on nagu kahe poolega mündid, kus üks pool ei kopi teist mitte kunagi.

tahaks jaksata asju läbi positiivse prisma näha...
lubagem oma peakesele veidigi puhkust ja see võib õnnestuda :)

2011-06-15T00:12:00.000+03:00

vahel juhtud olema valupurjus. "joove" võib hooti kesta nädalaid.

maine

2011-06-12T22:58:00.003+03:00

suveõhtu lõhn ja hääled toidavad hästi! avatud aknast kostub linnujutt ning lastekisa, kaugelt väliteatrist tulevad etenduse viimased noodid. päike on loojunud, pilvede vahel üks oranžikas triip. kuulad, vaatad kõrgusse, oled.

---
siit 40 min. kaugusel asub koht, kus hommikul võib padjase näoga otsejoones õue marssida, kohvi lürpida ning magusas sireliõite lõhnas virguda.
kus õhk on puhtam ja vaiksem, väiksed pätakad tõmbavad mõtte sirgu ning suu naerule :)
kus mitte keegi ei pea mind napakaks, kui tahan lastebassus sulistada või põlvili mööda maad koera mängida.
kus muru kõditab paljaid varbaid, võrkkiik hoiab kasvõi kogu päeva süles ja päikesevann joonistab kehale tumedaid värve...
kus õhtul võib kõigest irduda heasse luuleraamatusse või verandal pimeduseni vestelda, saunarätik peas, jalad tagumiku all keras, mamma keeks põses...

see on vabadus, mis jääb nende hekkide ja õunapuude vahele.
see on nii-ii-ii hea!!!

25

2011-04-26T00:50:00.003+03:00

kakskendviis aprill lõin sulle tugeva peopatsu, ega arvanud eales, et kakskendviis juuli ...

*
täna, 250411 andis sepp mitmele sel vahemikul seismajäänud kellale uue hingamise.
täiesti planeerimatult- täna.

*
kui juhuslikud on numbrid me elus? kui juhuslikud minekud- tulekud?

boheem

2011-04-23T23:58:00.000+03:00

nooooooooo, mõned asjad peab lihtsalt alla neelama! suurte ampsudena- ggggggglõmps!!! ja naeratus, letsgo! :)

Munad

2011-04-22T22:18:00.001+03:00

(Töö)pühad Luganos. Pingeid kuhjus erinevate seikade käigus ka, aga küll need oma lahenduse leiavad. Sisetunne ütleb.
Muidu on siin cute &calm! Keskkond ja inimesed, noh. Ilmselt esimest korda ja teist ning kolmandatki. Hiljem pidavat kõik muutuma tavaliseks. Aga vaatab, mis plaan elul selle asjaga on, võibolla hakkab ikkagi Itaalia keskpaik pidev destination olema.

**
Aga et- tervendav- jah.

Süda sai natuke rohkem kokku.

omlett

2011-04-14T23:51:00.000+03:00

tunnen rõõmu sinu ja sinu ja sinu üle.
minu ja minu vahel on veel pikk tee minna...

*

2011-04-11T22:12:00.001+03:00

väsimusest voodis juba 20:15.
langepingus ka, üheks õhtuks.
wuup!
aga uni- puudub.

klaas veinigi ei aita...
Spiegel im Spiegel- mitte.

heliseb telefuun ja veel üks insomnik sõidab Viimsist kohale.
kisun kampsuni selga ning keedan teed...

kodukontoora

2011-04-10T00:16:00.001+03:00

Mamma helistas täna. Peaaegu mitte kunagi pole ta helistanud. Sest tal on see suurte klahvidega telefon, mida pole isegi mul hoobilt lihtne käsitseda.
Aga ta võttis kõne ja ütles, et kimp, mis nädal tagasi toodud sai, õitseb siiani!!
Ning tal on see kohas, kust koguaeg näeb.

Oehh... need liiliad....

Mamma on kõigi lemmik.
Rääkisime suunurgad ülespoole :)

jälle

2011-03-31T23:50:00.004+03:00

kui oledki ropult üksi, on kõik mõttetu juu
iga hingatud hetk
sulgub tolmupilve

ulmelisse teadmattu sohu

valu on kaunis ja valus
nuga
keerab sees
magada ei lase
isu
pole

lõhud klaasi väikesteks kildudeks
õnne ootama jääd
kritseldada söega paberile ei aita ka
iga mõtte lõpus
ei ole m i t t e midagi

peale tühjuse

night black night

2011-02-16T16:08:00.000+02:00

wuu, täna öösel nägin nii friikit und!!! mind oli kaks ja teist "mind" ma matsin. olid minu matused! ma nägin, kuidas mu keha hauda lasti... wuuuuuuh!!!! see fiiling oli nagu lõplik. et mind enam ei ole (kuigi ma olin) ja see saatis mind veel hommikul... õudukas.
mida see küll tähendab? see peab olema midagi head! kas ma loobusin mingist osast endast? või leppisin mingi osaga? või alustan miskit uut?

Mõtlen, et

2011-01-03T16:39:00.000+02:00

Nii ei saaks vist elada, kui poleks südames, kellest hoolida või kelle eest hoolitseda.
See teeks nii üksikuks.
See on omamoodi lähedus...
Ehk olulisem, kui lähedus...

kaks tuhat kümnesse

2010-12-31T13:48:00.001+02:00

Möödunud 365 päeva tõid võimsaid muutusi ja emotsioone, mispärast pole 2010 miski hall kulgemise aasta! Viimane selline värviline oli vist 2006... Aga pole mõtet pikalt tagasi vaadata, vaid meenutada. Loodetavasti heliseb uus number sama kaunilt ning laseb teha häid valikuid kogu selle tohuvabohu sees, mis lihtsa elu tihti keeruliseks teeb:)

***

2010-12-23T10:10:00.000+02:00

Mõned asjad on nii kättesaamatult ilusad. Mõned soovid ja tunded.

koduigatsus

2010-11-20T17:39:00.001+02:00

Me toitume armastuse, heatahtlikkuse ja üksteise mõistmise energiast.
Nii lihtne!
Aga kui palju on vampiire, uhh.

Ja kes mind lumeusku pööraks?.

üle pika...

2010-11-10T21:46:00.000+02:00

väga huvitav aeg! muhedaid muigeid küll vist tükk aega ei pudene, kuid kirge ja mõtteainet- seda ikka on jagunud! siinkohal ei pea silmas inimsuhteid.

2010-09-21T22:49:00.002+03:00

tagasihoidlik naeratus:) muigega:) rebaskavalail silmil:)

demtsa<-

2010-09-14T12:13:00.001+03:00

ütleks, et ei lähe allakäigutrepist üles, vaid liftiga alla!

tidipp

2010-08-17T13:34:00.000+03:00

Vihmalaulune lõuna käib ikka raamatuga käsikäes.

2010-08-15T23:14:00.000+03:00

isegi kui uskuda hingede rännakusse, küsib mõni aeg meilt nõukogude naise tugevust.
ja kui väsime, lükkame värvipurgid nurka, heidame võrkkiigele värske murulõhna kaissu ning oleme oma hetkes. vaikuse sees.

isa

2010-07-20T04:06:00.001+03:00

jään me aprillikuist kohtumist alatiseks mäletama!!! kurb saksofoniviis sillal viis mu taasnägemislootuse...

igaveseks.

varane äratus

2010-07-15T09:01:00.001+03:00

luuleread on hakanud taas meeltesse ja paberile tikkuma.
linn, mis neelas inspiratsiooni, tõi selle ise kätel tagasi...

hea.
hea.
hea.

juulileek

2010-07-14T14:53:00.001+03:00

põleb säravalt ja kuumalt! nii kurjalt palav on, et jaheda dushi alt õhtul voodisse liikudes oled selle 7 sammu peale juba uuesti higine. tudima peab ööpesuga, sest mu hollandlane ei tunnista palja ihuga magamist, mis siis minagi teda shokeerin. see üks kiht riideid on aga liiast!
ca 5 ajal hommikul hakkavad akna taga miskid viirpapagoi häälega tegelased laulma, kõvasti ja valesti, nagu ruuporisse! nii et aknad-avali rõõm sellega lõpeb ja iga jumala kord peab end voodist üles venitama kummalisi linnuhääli kõrvaldama.

*
pühapäevane finaalmatš päädis sellega, et parki suure ekraani alla jõudsin teiseks poolajaks (hollandi plikad, kes mind kaasa moosisid, unustasid teatada, et nad otse Pompei tripilt sinna suunduvad), sest ootasin neid kodus. Pool lauluväljakutäit rahvast ei lasknud neid ka üles leida, mistõttu klõpsisin paar pilti, lasin heal emotsioonil üle kere voolata ja hakkasin linna poole tagasi jalutama. Millestki ilma ei jäänud, igas söögikohas, kusst möödusin, oli teler väljas. Võiduvärava ajaks olin Trevi purskkaevu äärest jõudnud jäätise osta ning nägin tipphetke külma ampsu kõrvale ära:)
Jalutuskäik koju oli küll pikk. Kui tahad haiseva ühistranspordi vältimiseks taldu kulutada, siis ei ole mõttekas oma kõrvaklappe maha unustada ega juukseid lahti jätta! Signaalidest ja viledest tekib viimaste kilomeetrite ajaks tõeline koeratunne.

Nagu näiteks, üks järjekordne tegelane, kes kohalikus keeles juttu alustas ja kaasa kõndima hakkas, sai mu pearaputuse peale aru, et seda keelt ma justkui ei mõista. Uuris siis, kas räägin inglise keelt, mille peale taas eitavalt reageerisin. "Aga hispaania? jaapani? aafrika keelt?", puuris ta siis. Tegin näo, et ma ei räägi mitte ühtki keelt, pole kunagi rääkinud ega hakka rääkima ka! Ja ma ei ole üldse siin tänaval! Selle pilgu peale pööras tüüp end ümber ja kõndis pomisedes tagasi.
Purskasin kõva häälega naerma:) Oleks võinud talle öelda, et jaapani keelt mõistan hästi ja vene keeles lalisema hakata. Tühikargaja selline.

***
Üleeile mekkisin mõnuga Kalevi shoksi, mille sõbrad-tuttavad kodust kaasa tõid. Tõelise üllatus! Sulanud see oli, ent pärast külmiku läbimist võttis üsna kaubandusliku kuju tagasi ning maitse oli vägagi alles! Soe jututund eesti keeles jaheda veini kõrvale tegi päeva helgeks!

mul on

2010-07-11T13:24:00.000+03:00

vaja ust, mida enda järel kinni tõmmata, et üksipäini olla.
unistus uksest.

siin on

2010-07-11T03:07:00.000+03:00

soost hoolimata- kõigil tattood; ehted ninas, kõrvas, kulmus, huules; ja kõik suitsetavad!
tegu ei ole ebaõiglase üldistamisega. või siis ainult tiba.

botased kuluvad

2010-07-07T18:33:00.003+03:00

40 kraadi ja lagipähe päike ei soodusta just välitrenni, aga üle pooleteise nädala ma jooksukingad jalga lükkasin ja sörgi ära tegin! mõtlesin, et kui hinge heidan, siis vähemalt tervislikkust taodeldes. kuigi just äsja mainisin, et selline kuumus ei saa kehale ülivõrdes mõjuda:)

--
eile sattusin peale kolme kuud telerit vaatama. polnud teab, mis eriline sündmus, ent mainimistväärt ikkagi. sõbranna tegi ahjulõhet (mida viimati umbes sama kaua aega tagasi mekkisin, kui tv-d) ja kartuluputru (kordus eelmistest sulgudest) ning kitsa seltskonna ringis mängis ka jalka. mis mul üle jäi, vaatasin ka!
olen saanud mitmeid kutseid oma toakaaslase poolt, et koos parki suure ekraani alla matše jälgima minna, kuid nendest elegantselt kõrvale viilinud. kui ta kutsuks iluuisutamisele või vähemalt kujundujumisele, siis jah! palli taga ajavad mehed ei tõmba kuidagi.
aga nagu selgus- ei võtnud tükki küljest. kahtlustan, et lõhe oli õigeks söödaks;)

???

2010-07-05T23:38:00.001+03:00

täna selgus agentuuris, et mu booker arvas mind roomas enam mitte olevat ning seega ei kutsunud ka kliendikohtumistele (mina jälle mõtlesin, miks see kuu nii vaikne on... kas tõesti mitte ühtki castingut?!). seal see kibe kont siis peitus...
põlesin seest tuliselt ning see leek väljus ilmselgelt mu silmist! milleks on telefonid ja meilid ja suu? grrrrrrrh!
feil muidugi jätkus, kuna seejärel teatati, et juuli on siin high-fashion kuu, kus kataloogidele ja showroomidele eriti rõhku ei panda, põhilised on catwalkid. kõrgmood vajab aga kõrgeid tüdrukuid. noh nii 179 ja edasi...

mis seal siis ikka... aega tagasi ei keera, kuigi teeks seda heameelega ja vaataks, kus me bookeriga mööda rääkisime. olen selle poolt, et asjad lähevad nii, nagu minema peavad. kahju ainult, kui kellegi alusetu oletus su ees ukse sulgeb.

ps. ikka tuline!

ülla-ülla-külla

2010-07-02T23:12:00.000+03:00

oli supersuhkrune nädal. eesti plikad sattusid siia ning mitte midagi ei jäänud tegemata! palju-promotet ööklubi jõe ääres sai ka lõpuks ära kuulatud, nii et muusikamürgistus kallal. no ja muidugi öised veinijoomised erinevatel treppidel, õhtusöögid, termid, purskkaevud, muud vaatamisväärsused. kuna rooma on end enamvähem ammendamas, siis sõitsime üheks päevaks Tivoli linna, mis mulle täiesti nõiduslikult mõjus. õnnetuseks sai kaamera aku poolel teel tühjaks... ometi- meeletult mõnus oli hingata turistivaba õhku ja ahhetada linna ilu üle.

täna oli absoluutne nullpäev. niisama olemise saateks jõin ära pea pudeli veini ning milliseks kujunes tulemus? sõpru tahaks. boheemi, nokut, krahli tahaks. klaverit, söekriite ja molbertit tahaks. laia voodit, seksi ja ilusaid inimesi tahaks kaa. kino, näituseid, tantsuetendusi... ema häält ning väikse karli naeratust. vanaema kohvi, pikki jutuõhtuid. korraks kontsi ja värvitud suud. lähedust... ja mida veel...

aga mul on kõik muu.
mu soovide puu.

Feeling great!

2010-06-26T12:44:00.001+03:00

Jaanilaupäev Napolis.
Võluva auraga räpane linn. Turistivaba, kalakaupmehi ja odavaid kingapoode täis. Sain hea laengu ja muidugi posu pilte pilla-palla tänavatest. Millegipärast pildistan rohkem olustikku, kuigi tahaks jäädvustada ka põnevaid inimesi. Vana väikse turistikaameraga kuidagi ei söanda ja kahjuks ei suuda see ka õiget hõngu edastada. Vaid mina tean, mida näen ja tunnen.

*
Erinevates randades on palju mõnuletud ning lähiaja mõte on huvi pärast end lesbide biitšile laotada. Ainult huvi pärast! Või siis nudistide. No otsustan(me) rongis.

*
Igatsus tantsimise järele oli üheks õhtuks ka nii suureks paisunud, et nagu täpp iile sattusime vingele house-üritusele ühe hotelli katusel. Kohalik tutvus lubas muidugi tavalist aperitivot, ent reaalsuses oli tegu basseini- mojito-peoga:) Mega vaade Roomale, bikiinides tantsivad inimesed, liitrite viisi kokteile ja õhkkond nii minnalaskev kui olla saab!
Itaalia mehed ei sümpatiseeri mulle aga endiselt!

lõpuks ometi see 31

2010-06-12T00:04:00.004+03:00

... ja täiesti sulamise tunne on!:) Veepudel peab koguaeg sekundi ulatuses olema. Ei suuda mina aga seda nii palju juua, et õhtuks peavalu poleks- ikka miski vedelikupuudus vist kiusab.

Uudiseid veel, et kohvi-kreemi jäätisest sõin end äsja kooma, seega buonanotte!

al Mare

2010-06-08T08:34:00.002+03:00

Pargipäevitamise loomulik jätk on beach! Kuna eilsest sörgist jalad kui nuiad all, siis läheb rannalinal erinevate venituspooside võtmiseks:)

o sole mio

2010-06-07T01:16:00.000+03:00

Palju rohelust, purskkaevud, tiigid, sulistavad pardid, avar vaade pargi mäejalamilt linnale... Nii-ii-ii-võrd kaunis, et ei raatsinud isegi näljase päikese käest lahkuda (!) ja portselannahk murenes kildudeks...
Puhkusefestival see on.

Trastevere

2010-05-31T16:49:00.001+03:00

Töönädalale aidaa öeldud (baah, olid alles pikad tunnid kui spagetid!!!), hulkusin eile muusika ja fotomasina seltsis Rooma kõige boheemlikumas linnaosas. See on mu lemmik siin! Kitsad munakivisillutisega tänavarägastikud, oranžikad soditud seinad, pea kohal kuivav pesu ja tossavad kaupmehed poekeste ustel... Päeval on Trastevere prügise mahajäetud ilmega, kuid siiski romantiliselt veetlev; õhtul süttivad laternad ning igasse pizzeriasse jagub melu. Maaliline! Asustatud sõltumatu rahva ehk tõeliste (nende endi arvates) roomlaste poolt!

Ajasin pimeduse saabumiseni oma varju taga... Klõpsisin pilte, kükitasin treppidel, tegin peoplewatchingut. Mmmõnus!
Mõttesahver sai juurde maitsvaid hoidiseid.

tähtpäev

2010-05-23T15:25:00.001+03:00

teisipäeva varahommikul tõi mees, tume kui öö, ukse taha suure kõhutäie kollaseid roose. perearmastus on üks kirjeldamata helge tunne!!! mõned siirad minutid kallitelt (peamiselt armsad meilid, smsid, kõned) jäävad ka meenutama esimest sünnipäeva kodumaalt eemal.

homse-eelne

2010-05-18T00:00:00.001+03:00

Kuna korterikaaslane A. õpib ehteid tegema, anusime end töösaali kaasa võtma. Nõnda huvitav oli, et passisime viilide, vedelike, gaasimasinate keskel üsna mitu tundi. Mul poleks midagi selle vastu, kui oskaksin kunagi ise ka metalliribast fäänsi ümara sõrmuse vormida!

*
Kodus tagasi, äsja soojad sokid jalga saanuna ja kuuma tee alla kulistanud (ilmakirumisest tülpinud), kuulsin tänavalt tugevaid heliribasid. Kraps, rõdule, ning seal nad olidki- kaks onklist muusikut, kitarrid kõhtudel. Tormasin klõpsutaja järele, sest lembelauludele tagaplaanil nägin punastele kividele joonistatud südant!!!
Ükski mees pole seni söandanud mu akna alla laulma tulla, kuid nüüd kaks korraga!
Timm sünna-eelne üllatus.
Huvitav, kas siit või sealtpoolt piire? Hiiii!

The Museum Night...

2010-05-16T00:40:00.001+03:00

... jäi ära üleni halli taeva tõttu! Nukker värk, rohkem nagu London- feeling. Kallab ja kallab! Õnn, et tenkad ühes võtsin.
Aga võibolla ongi ajaloo nägemiseks parem maksta mõned eurod kui 3 tundi (legendid räägivad) järjekorras seista...
Allora, lahendatud sai vino bianco, ruccola salat ja isiklikud jutud. Helge õhtu.

14 reede

2010-05-15T00:13:00.003+03:00

Linna teises otsas söömas käies arutasime, kas aperitivod toimiksid ka kodumaal. Tõenäoliselt mitte. Siin on need elu lahutamatu osa. Peale tööd või nädalavahetusel peoeelselt minnakse välja võtma eeleinet (aperitivo), mis sisaldab endas mitmesuguseid suupisteid ja kokteile/veini. Mõnes aperitivobaaris saab korralikult söönuks, kuna pizzasid ja külma pastat, salateid võib taldrikule tõsta kuhjaga; teistes pead menüüst tellima. Peale seda süüakse veel restoranis ja siis edasi või tagasi koju.
Itaallased einestavad hilja, nende rikkalik õhtusöök leiab aset siis, kui mina juba haigutama kipun.
Muidugi, ei maksa arvata, et kauplused ja köögiriiulid pastast puudust tunneksid. Kodud, mida siin külastanud olen, lookavad pastapakkide all! Kahjuks pole me teineteisele eriti sümpaatsed.

*
Ja kuis muidu kui- vana tõde- maailm on väike. Eile tutvusin läbi oma hollandlanna ühe soomlasega, kelle ema on pärit Eestist. Pika ingliskeelse vestluse jätkuks sõnas ta järsku: "Me võime rääkida ka eesti keeles". Selle kauni lause kiiduks kulistasimegi alla oma apple-mojitod. Justament, kui head! Mmm...

Ma ei väsi kordamast, kuis mulle meeldib üllatuda inimeste oskuste, vahva karakteri või heade tegude peale.

*
Need paar äraoldud nädalat on viinud seiklusteni ka iseendas. Vaatan, kuulan, jälgin. Peamised kahekõned oma sisemusega toimuvad tänaval, kuna liigun üsna palju kondiauru (ja muidugi lemmikpapude) abil. Mõnus aeg arutlemiseks- küsimiseks- vastamiseks.
Täna, just nüüd, on mul küll muresid, ent tunnen rahulolu sellest, mis võõrsil tehtud ja mida läbi selle oma sisekosmoses avastanud olen!
Soovin, et oskaksin neid hetki ikka- jälle leida ning tajuda.

*
Olevast olematust
kogu aeg antakse aimu.
Kõigile kuulutada.

Usun elu ja ennast,
kõiges elavat vaimu,
vaikust sõnade taga.

/Kareva/

skaip

2010-05-09T21:55:00.002+03:00

Imearmsa emadepäeva skypevestluse tegime hommikul. Neli generatsiooni istus arvuti taga; nende hääled kõlavad siiani mu sees ning kõige pisema musilärts helendab mõtteis veel ekraanil. Pole muud öelda, kui internet minimeerib tõesti tuhanded kilomeetrid inimeste vahel olematuks.

Sama olematu tundus tantsimisruum öisel tenniseväljaku peol, kus kogu Rooma kohal oli. Meeletu järjekord, meeletu mass, meeletu muss, meeletu trügimine, meeletu! Üritus tõmbas niidid kokku alles hommikul linnulaulu saatel.
Sujuvalt läksid linnud üle tugevama žanri peale- uues pesas on nabrinnaks segnora ooperilaulja! Hääleharjutused, vaheldumisi riidudega, mida ta oma tütrega peab, kostuvad selgelt meieni. Publikuks siis hollandlanna, itaallanna (tavaliselt käsikäes oma peikaga), nende jack russel Krasty ja nüüdsest mina.
Nad kõik tunduvad eriti toredad!

Mõelda vaid- jack russel!

1

2010-05-08T14:42:00.001+03:00

Ainult üks mõte tiksub peas. Nii intensiivselt, et pressib otsaette tähed: ***** ****!

Ikka pilves

2010-05-07T12:43:00.002+03:00

Iluristsed saadud! Vihmamärgadel munakividel joostes lendas suss alt ning maaga horisontaalis ma olingi. Külglibisemine kinkis porimärja roosa pintsaku, katkised põlved, käed ja retuusid. Kohtumisele hilinesin seetõttu elegantse tunnikese, aga toa nägin ära. Seks ajaks, kui haavad terved, saab ehk sisse kolida.

Õhtu lõppes dringiga eriti lahedas baaris. Vanast remonditöökojast on ehitatud vinge "urgas". Soojadel suveõhtutel laieneb see väiksele platsile, kuhu hulganisti muhedaid inimesi kokku tuleb. Kannatab võrdlust Krahliga, ehk seetõttu seal end kodusena tundsingi.

Noppeid:
*Rooma juuksur võib vabalt ette võtta korraga kolm klienti või rohkem. Üleeile näiteks alustati pikkade kiharatega neiul lõikust, punaste lokkidega daamil juurte värvimist ning minu sõbrannale uue fassooni tegemist. Kogu see round kestis tavapärase tunni asemel kolm!!! Kihistasin vaikselt naeru, vaatepilt oli maru! Irooniaga mõtlen oma salkude nüsimise peale...

*Itaallaste parkimistava on mitmeid küsimärke tekitav. Masinad jäetakse nii ninade kui külgedega sõna otseses mõttes üksteise otsa, nii et ainult käsi mahub vahele, teinekord vaid sõrmed. Kuidas nad uksest sisse või seisukohast liikuma saavad, seda pole veel õnnestunud pealt näha. Müstika!!!

*Mitmekümne-kraadise soojaga käib roomlane riides pikkade pükste, saabaste ja jaki või tagiga. Ilm, mis soosib vaid bikiine! Just seetõttu on nad poolpaljastest turistidest selgelt eristatavad. Ehk siis moodustab nende igapäevase ostukorvi osa ka deostick!?!

Päikest pole

2010-05-04T20:43:00.003+03:00

Raske cv-trip linnas- palju eisid, mõned võibollad... Keel!!!
Ja mõtteks endale- kuis mõjub liigne tass espressot?
U-ne-tult!

Tööraffa päev

2010-05-02T15:49:00.000+03:00

Bella, bella! Eiran täiega. Aga italianod on nii tüütud, et tulevad su intiimtsooni ja suruvad vägisi nimekaardi pihku. Mõtlen paar magusat vale välja oma oletatava boyfriendi kohta, kel kirves voodi all...

Tähelepanek magusast- jäätis on siin imehea! Söön iga päev väikse topsikese uut sorti.

Eile olidki vaid gelateriad ja pizzeriad avatud, 1.mai tõttu ei liikunud ühistransport ega võõrustatud ostutänaval kliente.

Sisseelamine

2010-05-01T13:15:00.004+03:00

Päev tagasi kõndisin oma säärelihased valusaks, aga ühtteist sai ka tehtud. Mul on nüüd elu esimene välkamaa telefoninumber! Sim- kaarte laetakse kõikides tabaccaiodes, ehk putkades, kus müüakse lisaks sigarettidele nätsu, shoksi, jooke, suveniire jne.Tõenäoliselt töötavad mingid kõnekaardid ka Eestis nõnda, aga pole taolist kunagi kasutanud. Nagu pole ma eales sõitnud Smartiga. Ja kus siis veel seda esimest korda teha, kui Itaalias! Kompaktne murumuna, on järeldus kõigest 2 km pikkusele teekonnale:)

Üks agentuur võttis mind ka lahkelt oma hingekirja ja booker lubas teatada, kui castinguid tuleb. Kui klient soovib sind castingule, on see juba pool võimalust ka töö saada. Aga konkurents on krõbe, mistõttu lootusi ei ehita, vaid pigem mõtlen vaikselt päevatöö peale.
Tiba tahaks veel mitte-midagi-teha ja Roomaga lihtsalt sõbruneda.
Ent, üleüldse, reisimise kihk on kangelt sees, ideaalis võiks kuskile edasi liikuda, mitte paigale jääda. Vaatab seda asja paari kuu pärast...

Koom(a)

2010-04-28T16:00:00.000+03:00

Öisest üritusest ei tulnud midagi välja. Heitsin ca 6 ajal sõbranna tööle minnes tema asemele pikali ning ärkasin hommikul 12 paiku. Nagu koomauni! Mäletan, et vahepeal käis korteris pidu ja varahommikul avasin sõbrannale ukse, kuid ei enamat. Hommikul alustas alumine korrus remonti, mis pidavat juba teist nädalat käima. Ühtäkki olime kui keset ehitusmaastikku- seinu taoti maha, puuriti ja vahele vilistati Ristiisa hümni. Kuna seinad siin õhukesed, siis iga löök käis peast läbi! Keha aga tõrkus tõusmast ning mürasegune uni kestis edasi.

Lõunakohv rõdul oli päikseline, kuum kera kõrvetas mu luikvalgeid sääri üsna isuga! Mis muud, kui päevituskreemi jahile!

tiivad

2010-04-27T18:58:00.002+03:00

Pisarakanal oli mitu päeva rikkis ja kojamehed ei jõudnud sellise turboga töötada, nagu voolav vesi nõudis!
Lennuregistreerimisele muidugi hilinesin, aga pagasi ülekilode eest raha ei küsitud, ju mu niiske nägu tegi letineiu härdaks.
Kopenhageni ümberistumisel moodustas enamiku kaasreisijatest Taani pensionipõlv. Käivad enne iidses linnas ära, kui siin liig palavaks läheb.

Korter, kus nädala peatuda saan, on elamisväärne. Tegime saabudes kerge balsamico salati kanaga ja öösel 2 paiku ootab miski pidu. Mis siis, et teisipäev- kui lõpeb töö, võib järelejäänud energiavarusid nulli tantsima minna! Nii nad hea muusika nimel teevad...
Saangi seniks veidi silma looja lasta. Loodan, et suurest väsimusest tuleb sõbranna kitsukese toa põrandal "kõvem" uni kui kodus.

So

2010-04-21T15:21:00.002+03:00

Jälle 12 tundi und ja keskpäevane vein.

Kikud

2010-04-20T22:37:00.001+03:00

Üle mõne aja siis projekt "hambad korda"!
Kallis projekt, kallis... (krimpsutan suud). Aga ruttu tasusin arve ära ja mõtlesin, kui hellalt arstionu mind kohtles. Valus ei olnud peaaegu üldse ning sellist projekti võib ju finantseerida.

Jalutasin soojade kiirte saatel teisest linnaosast Josephinesse, ent tunnistasin kiirelt oma viga- see pole ikka üldse see, kui pead shokolaaditrühvli leti äärest isu peletamiseks kohviku tagumisse nurka peituma.
Luristasin jahedat vett, sülg mööda tuimastatud näo poolt tumesinisele kivipõrandale nirisemas, ning mõtlesin, et ikkagi ilus, et siin keset päeva unistada saan.

Ärevus

2010-04-19T17:37:00.001+03:00

Täna on õrn värin juba sees. Käin alatasa külmuti kallal ja pistan midagi noka vahele, kuigi isu eriti pole. Hulpisin veidi vannis ning lugesin paari reisiblogi (rahustab, sest oled nagu samas paadis), kuid tõtt-öelda pole midagi teravamat päeva jooksul teinudki. Siin-seal situatsioonides kipub põskedele silmavesi ja meel kahaneb nukraks, sest on teadmine, et mõne inimese või asjaga ei saa jupp aega koos olla ning mõnd tegevust teha. Justkui läheksin piiiikaks-piiikaks ajaks.
Ent see on nii loomulik tunne ja hea, et see tunne on. Kuidagi ummisjalu siit ei jookse, üldjoontes on kõik planeeritud nagu sõnnide puhul ikka, küll aga läheb kohapeal suureks spontaansuseks! Tööd ja magamisaset veel pole, vaid mõned eurod rinnahoidja vahel ja valmisolek heade inimestega kohtumiseks.
Neid viimaseid on väga vaja, sest ma ei tea, mis must saab...

Kirbukas

2010-04-18T18:29:00.006+03:00

Harva kasutust leidvad hilbud ja kingad said eile taas kirbuturu lauale ritta sätitud ja leidsid sealt uued omanikud. Käisime hea sõbraga teist korda tavaari müütamas, mille tulemusel kümnest punnis kotist on järel vaid kolm! Igatmoodi huvitavat kontingenti uitab seal- noored vintaažmoe fännid, kila-kola huvilised, niisama uudistajad, vanurid, ökoinimesed ja muidu tuttavad näod. Müüjad on üksteisega avalad ja lettide taga tõsiseid ilmeid väga ei märkagi. Lisaks võid olla pärastlõunaks paarsada krooni rikkam ning meeldivalt selle "paberi" kohvikus ja diskol taas ringlusesse lasta!

Buonaseeeraaaa

2010-04-09T19:12:00.004+03:00

passin kohvikus, sest mu kõrval istub itaalia paarike. üritan tabada tuttavaid sõnu ja hingata aeglaselt (neiu rõivad lõhnavad tugevalt üle keskmise pesuloputusvahendi järgi). blrrrrr.

ühesõnaga- unistused võivad tõeks/teoks saada. ühtäkki eladki keset seda, millest iga päev mõtle(si)d.

*
muutlik poolaasta...

kuulan vaikust... ... ...

...
ja alati oma sisehäält.

lihtsalt- vahel vaikib ka tema.

...
...
kuue nädala jooksul suhtlen vaid nende inimestega, kellega tõepoolest tahan suhelda. milline meeldiv aeg!

...
...
tean, miks lähen.
kas näed mu silmis säravaid tulukesi? kas näed?

väikene soov

2010-03-09T13:34:00.004+02:00

Ma tahan
et miski mind kusagil ootaks
Ja tahan
et keegi
Ma tahan
et jääb mis meid sidus
ja valu
ei kõrvetaks keeli
ma tahan
ja vahel ei taha
ei tahta
ei olla
ei tunda
Ma tahan
ja tean et ma saangi
kunagi kusagil olla

õhkamapanevalt
ise

Külmapäev

2010-01-27T16:44:00.004+02:00

Huh, õues nii külm, et valus hakkab. Muudkui pakenda end välja minnes. Kõiki asju 2 paari- sokid, kindad, kampsunid. Lõbus.

*

Täna Kehanäppijaid vaatama. Võibolla lasevad näpistada ka.

2010-01-18T14:07:00.001+02:00

NAERATA PÕHJUSETA ja MÕTLE ÜKS ÕNNELIK MÕTE!
/lugesin laupäevasest lehest/

Tsuhtsuh

2010-01-15T16:47:00.006+02:00

Suurem isu tuli rongiga Tartusse loksuda. Just rongiga ja Tartusse, reisikirjade ja mõne mõttekaaslase seltsis. Aga, aga, aga... sõidugraafik pole minu vajaduste järgi tehtud, ikka jube niru!

Võibolla kevade poole, mil hommikud valged ja ärkamine kergem.

Läheb, nagu lükkad

2010-01-06T17:50:00.003+02:00

Lõpetan Petrone Prindi reisisarja viiendat raamatut ja alustan kohe uuega. Tekstirikkuselt on seni lemmikuiks ikka "Minu Pariis" ja "Minu Itaalia". Ikka- sest nende pealinnade õhku on isegi jumaldamisväärselt hingatud!
Lugupidamine raamatute vastu- head kaaslased ja hõlpsad kaasakutsujad siit, igapäevasest eemale.

Eneselõbustamine on tarvis täielikult toimima saada. Tegelikult olen mõne kuuga avastanud, et mul polegi endaga igav! Üksindus võib vahel olla küll igast küljest talumatu, ent suure "üksihirmu" eest saab ära joosta vaid rõõmutundmisoskusega.

Keegi kunagi ütles, et kui juhtub midagi halba, lubab ta endal nutta vaid ühe päeva.
Mina veel nii ei oska, kuid küsin endalt: "Milleks roostetad? SÄRA!"

Do not shout again

2009-10-23T14:13:00.003+03:00

On uus kodukohvik ja kohvipirrune tuba.
Tähtis, et soe.

Ma hingan!

Jõudu kulus ning kuhil vihmaseid öid.

Tagasiminek.
Edasiminek.

Teen ise ilusaks ja sina teed minuga!

...kõigega, kõigiga...

2009-08-03T16:26:00.003+03:00

Kogu laupäeva veetsin ühes toas, ühes voodis, ühe raamatu taga. Vaatasin välja ühest aknast ja suhtlesin vaid ühe... koeraga.
*
Kõrvus kumin, me mängime igavesti...

Dancing with myse-lf

2009-05-23T14:47:00.002+03:00

Vana-pop-tõde: inimestele ei maksa lootusi seada, siis ei pea ka pettuma.

Mu mai

2009-05-19T09:35:00.007+03:00

Finisheerisin Oma Õhtu valge Tommasi (otse pudelist), džassplaatide ja timmi keskusteluga. Nauding, lihtne ja hea.

Mai

2009-05-18T17:21:00.004+03:00

Sõnadega iluvõimlemisest kõht täis.
Teemaks on:

*Kakerdi raba
*tädirõõmud
*The Knife- Heartbeats
*reisiplaan
*laupäev
**T- mu superblond
*raamatud

Goodnight, Travel well!

2009-05-01T12:26:00.003+03:00

Ei uskunud, et üks telefonikõne mind nii õõnsaks teha võib... Olen sõnatu...
Kahetsuses elada on mõttetu, ent süda puhastub alles siis, kui teen end Õnnelikuks.

Sirge selja taga on siiani haavatud lind.

23:32

2009-02-23T23:32:00.004+02:00

Valede armee!

Potid, pannid, pajakindad

2009-02-16T17:48:00.005+02:00

Nädalavahetusel õhkus prügikasti kallal kolavatele seltsimeestele minu imurist hommikust õhtuni viietärnilist gurmeelõhna. Elu esimene toorjuustukook ja, ihh, soolaseks peale juustukastme-cannellonid tulid paremini välja kui parimas köögis mekkida olen saanud.
Reegel on siiski järgmine: kes kokatab, see trennitab!

Draama

2009-02-03T17:46:00.004+02:00

"Müügimehe surm" ei olnud küll otseselt paralleelitatav Tänasega, aga veidi siiski. Kiitustvääriv näitlejatöö- seda kindlasti! Temaatika osas istusin küll tööl. Vaatajaid oli rohkem "seeniorite paketist", vanainimeselõhn miksituna pariisiveega ei lasknud mul tunda isegi nätsu maitset! Lisaks tugev pohmelus inglite ööst.

Aga ideaalis võikski teatrikülastusrõõm alata sukkade-trippide passitamise ning lõppeda kohvi ja konjakiga.

2008-12-27T14:16:00.002+02:00

Paus kabukiteatris! Järgmised kolm sissekannet on rõõmsad ja ridade vaheta.

2008-12-23T15:19:00.006+02:00

Tuba on Ian Curtise eluvaluliku sõnumiga, pisut naiselikku tämbrit tulvil ja läheneb juba teise 21-loolise plaadi lõpp...
Voodist pole väga välja saanud... Hommikumantel täidab ka päeva- ja õhtumantli ülesandeid ning sedaviisi võiks kandja veel paar päeva mööda veeretada. Uni loputab vasakpoolkerast saasta välja... Kes tööd ei karda, see puhkust ei häbene.

*

Eile mõtlesin küll, et jälle mingi filmiteema noh. Kontserdil, isegi peol pole ammu käinud! Kerge igatsus on keldrite ja soundi järele, Ian kodus sellist olustikku ei loo.
Aga tagasitulles- kuivõrd igast filmist pole mõtet olnud kirjutada, siis ainult seda "Happy-go-luckyst" ja "Two days in Paris-ist"- et neid ühendas minu frustratsioonileveli ä g e kõigutamine üles-alla ning allaperioodil head naljad. Ehk siis pikad ärritavad riiud versus parandamatu õnnejunnistumine.
Ei saa väita, et ma ise see süüdimatu optimist olla ei tahaks... mistõttu ringutan ega tee kellast ja pesemata hammastest suurt numbrit.

2008-12-20T15:08:00.003+02:00

Mul on paar tunnet, mida ma ei salli ega suuda ka vabaks lasta. Üks neist on 22 kuud. See tunne tekitab tunde...
Ja on veel üht-teist, mis on seotud selle tundega ning tekitab veel halvema tunde.
Ehk jäängi nendega elama?

Krüptilised teated

2008-12-16T18:11:00.006+02:00

PÖFFist läbisin mõned Montoni eriprogrammi omad, rohkem ei jaksanud. Kiitustsaav teos- Valentinost! Aplaus ka tagantjärele. Kord tuleb aeg, mil filmid sisustavad tõesti pimedaid öid, mitte ööd filme, sest - hingeldades/hilinedes - vaatama jõuad paari, tagantjärele siis tekitad tunde, kui palju ja häid neid oli.

Muidu aga on nii, et eluvorm tuleb ja kirjavorm kaob.
Varjust välja.

- ArMaStuS on OtsUS -

2008-10-24T17:45:00.005+03:00

Sellesse nädalasse jääb üks metafooriline tantsuetendus, diskuteerimapanev raamat hinge rännakust, paar "püssipaugufilmi" ning depressiivolukorda lahjendavat vestlust.

Erilise sündmuse tõi aga maailma kõige pisemate varvastega poiss!:)

Buratino Time

2008-10-10T21:23:00.011+03:00

...

"Ma vaatasin Su silmi ja need olid täis tüdimust", ütles ta hommikul küberruumi hiilides.

Me olime sellest rääkinud kogu õdusa kord-kuus-joome-kohvi õhtu jooksul, ent hoopis toonil "kõik laheneb"...

See "Segase Elu Aabits" on jõudnud Oooooni - kõik ood on ju nullid- ja kõik ristid on eid, kõik klaasid lähevad kildudeks ja kõik jaad on ka eid.
Ma ei taha midagi.
Plahvatav. Krõbe. Erutuvärrituvpingespingespinges.
Lempartegevustest rõõmu- ei.
Ei tahagi kirjeldada, sest ei taha.

***

Mõned üksikud parimad võiks koguaeg käeulatuses olla.
Koguaeg, just kui me neid vajame.

*** *** ***
Mmm, naerda tahaks küll! Vabandan vale eest. Isegi vabandamine on mõttetu!

7.9.8

2008-09-10T09:29:00.005+03:00

Üksteist üdini fännavad inimesed ei pea seda teistele näitama, see lihtsalt paistab välja! Pühapäeval saigi üks armastus merekaldal rõngastatud, ikka nii, et põsk märg ning jalg võbelev. Mitte vihmast ega viinast, vaid õnnelikust paarist ja atmosfäärist.
Ühelegi lilletoojale ei jäänud kahtlust, miks need kaks koos on.

Marus

2008-08-30T12:59:00.004+03:00

Alkobholizst punnngil mehd on ngu... ngu zztiilitu u õudsvilm... mida vadats... silmi... sill-llmi ja kõrvu! (hõk) lughu ghustama pean...

Oranžviolettrubiinne

2008-08-28T13:59:00.008+03:00

Sügisega (on ju sügis?!) tulevad ikka sügavamad uned ja dramaatilisemad unenäod. Sõjad ja surmad- minu inimeste surmad; auto ärandamised, moraalsed petmised- minu petmised; põgenemised- jah peamiselt põgenemised!, nõnda, et joosta ei suuda, nagu skeletitu kaltsunukk. Vahel saab keegi peksa, hommikul ärkad, käed rusikas.
Unenägudes puudub ulme, sündmused on reaalsed ja photoshoppi ei vaja.

*** *** *** ***

Sigur Ros'i dokk oli kui kaunis uni.
Saal kubises inimestest; parandamatu hilinejana võtsin seisupoosi. Muusikat ja Islandi karget loodust "voolas" esimesest viimase sekundini. Külm ja puutumatu ilu...

*

Siguri partituuri kirjeldab sage dissonants. Kogu filmi jooksul niheles-kibelesin leidma iseloomustavat sõna, mida nende muusika kohta öelda.
Ei suutnud.
Kohe kuidagi ei tulnud seda.

*

- "Hüpnoheliline postrokk", arvas üks leht, võttes keele suust!

Emm

2008-08-25T18:18:00.005+03:00

... Ent siis... paar päeva hiljem... olid mu ootused läbi uduvihma gildisaali kõpsutades suurepärase toscakoogi ja take-away kohvi peale väga kõrgele tõusnud, kuid umbsesse saali maabudes hakkasid need tasapisi taanduma. Sonia Gomezi poolkomöödilise tantsuetenduse "Mi madre y yo" lõpuks ei osanudki muud emotsiooni endast välja noppida, kui et oma ema tänased telefoni öeldud sõnad: "Me pole nii kaua omavahel südamest südamesse rääkinud."
See oli hoopis midagi vastakamat, kui laval taidlev poisipeaga tantsijanna ja tema kukkenülgiv mamma oma etüüdidega tekitada- ja mina saada oleks tahtnud...

Ä- aeg

2008-08-21T17:21:00.005+03:00

Üheksateistkümnenda öösel vantsisime humoorika seltskonnaga öölaulupeole ja parkisime end mäe peale (m)ärkama. Meeldis, et alkoholimüüki polnud ja igasugu tegelased sihitult ringi ei kakerdanud. Kes laulis murul, kes magamiskotis, kes kukil, kes vankris... Mõni kaabuga klutt mõmises või vilistas vahepalaks...

Kõik olid seal.

Isolation

2008-08-18T11:42:00.010+03:00

...nüüd pärast kaht seanssi "Controlli" ka kahe Joy Divisioni plaadi lembuses!

7 movies per week

2008-08-11T14:00:00.004+03:00

Mõni laenutusest võetud film tasub vaatamist kasvõi ühe pika hing-jääb-kinni kaadri pärast.
Viimaste kinolinastuste mõjuvallas võib olla aga järgnevatel päevadelgi.
Astud saalist välja ent keha ja meeled on ikka üle-üle-eelmises sajandis või seitsmekümnendate punkkontserdil.
Kummaline tunne.
Pooltühjad saalidki on pigem plussiks, sest kogu viimane rida on sinu ja kohvitopsi päralt.
Need tuhanded kaadrid, mis viimasel ajal vaatamiseks valitud, pole enamasti alt vedanud. Ehk hea seegi, et piletit ostes tead, mida tahad.

Bäd one

2008-08-08T17:10:00.002+03:00

Olen muutunud sarkastiliseks ja introvertseks.

/tekst vasakkaldes/

SAVI!

2008-08-06T16:57:00.002+03:00

Kalamajas on saviklubi, kus saab kursuseid võtta ja mätsida midagi originaalset kingituseks või koju. Rääkisin täna sõbranna nõusse. Kui ta alt ära hüppab, lähen üksi. Tantsufestivalile ka.

Temast

2008-08-01T09:26:00.005+03:00

Inimesed ei oska armastada.
Nad hammustavad selle asemel, et suudelda.
Nad löövad vastu kõrvu selle asemel, et põsele pai teha.
Võibolla on see sellest, et nad saavad aru, kui kergesti võib armastus košmaariks muutuda, muutuda äkki millekski võimatuks, talumatuks.
Ja kõik katsed midagi parandada muutuvad kasutuks.
Seepärast väldivad inimesed armastust ning asendavad selle ärevuse, hirmu, agressiivsusega.
See elab inimestes ju alati ja on alati valmis.
*
Kuid võibolla inimesed lihtsalt ei tea kõike.

Osaline päiksevarjutus

2008-07-28T14:28:00.006+03:00

Üksi olemine ja vaikus, mittemidagitegemine on möödunud nädalatel olnud parim antistressor. Privaatsus, daydreaming. Teadmine, et sinust pea keegi ei tea.

Olen mõndade päevade tagant püüdnud ignoreerida teatud inimesi, tegevusi, müra, helisid jne. jne; või siis jälle viia end eelpoolmainitusse ja mõnuleda nendega või nendes, sest ärgem unustagem, et selle puhkuse aktiivne pool on olnud samaväärselt hea.

Tavarutiiniski võiks saada lubada endale lõunasse venivaid hommikuid, kella-viie-kokteile, varahommikuni ulatuvaid öid... spontaanseid väljasõite, keskpäevast näitust või uinakut kõrkjate vahel.

Avantüristil peaks käima see nipsust, kuid mind kratsib pikemat aega tunne, et mängin vale mängu valede kaartidega.

Võtke boonuseid rõõmult

2008-06-27T14:22:00.006+03:00

Legendaarne lubadus- et kui puhkus, siis raamat.
Aga mitte mõni tavaline romaan.
Talvel nulliringiga lõppenud Kate'i otsimine sai k(t)uumavärinaliku lõpu juba enne lebopäevade algust, ehk et üks eksemplar oli müüki tellitud, ja ainuomanikuks-sest kes ikka tahab narkarmodelli või modellnarkari storyt lugeda- sain mina!

Addicted to Love algab sõnadega: Welcome to the Circus!

And I'm in!

Nüüd näed

2008-06-16T12:25:00.002+03:00

Ükski kingapaar ei tee sind õnnelikuks, kui päris õnne pole.

Just can't get enough:)))))

2008-02-20T15:24:00.003+02:00

Asjad ja olud on ääretult kaunid. Siia aga kirjutatatakse uuesti siis, kui... !

-Muhv nõudmiseni-

V

2007-12-17T17:40:00.000+02:00

Ropult väsinud inimesed lähevad mossi ja tahavad vabal ajal ainult magada. Neid ärritab, kui keegi kaebab väsimuse üle, sest nende arvates ei tea pooled kaebajad, mis tähendab tegelikult kaa väsinud olla. Üldiselt on nad energiavaesed, kuigi vahel tabab neid eufooriahoog ja võivad lõkerdada naerda, pisarad silmis. Nende elu kulgeb nende endi loodud põlatud rutiinis, sinna ei mahu uued ega vanad inimesed, toredad ja lõbusad tegevused, vaid need, mis on kõige hädavajalikumad ja käepärasemad. Väsinud inimesed ohkavad tihti ja nutavad salaja; ükski tantsumaraton ega seltskond ei leevenda väsimust nii hästi kui pillimine. Väsinud tegelevad ainult primaarstete probleemide lahendamisega, kuigi osa nende väsimusest ongi tingitud lahendamata asjadest. Nad unistavad kõige rohkem muretust elust ja tegelikult selle nimel nad väsinud ongi. Pidev väsimus teeb hajameelseks ja põhjustab soovimata õnnetusi. Väsimus kahandab tolerantsust ja muudab ebahuvitavaks kaaslaseks, väsinud inimesed ei jaksa mõelda teistele, sest kõigil on mured. Nad tunnevad rõõmu erakordselt väikestest asjadest ent võivad harja punaseks ajada mõttetult väikeste ütluste peale. Väsinud inimesed on endale vastikud.
Mõned inimesed pole väsinud, aga on ikka nagu "väsinud".

2007-12-08T14:46:00.001+02:00

Tuomo jättis suhteliselt neutraalseks.
No, kokkuvõttes kuulatav artist, seltskonna ja napsu taustaks. Aga püstijalaüritus, kus tegelen rohkem kohaletulnud jazzpublikumi vahtimise (ja oleks ka, mida vaadata...) kui puusanõksutamise ja muusika kaifimisega, on täiesti vale formaat antud žanrile. Tüüp ise oli/on chill oma boheemmütsi ja muheda olekuga, mistõttu teda päris läbi ei kukuta.

* * *

"Before Sunset" ja "9 Songs" paigutaksin minulike linateoste toppi. Seni enim samastatavad tüpaažid filmidest, võibolla tiba idealiseeritud kujul, milline võiks olla out-of-limitation ma ise ja mu suhe, kuid idealiseeritav on olnud ja saab olema käegakatsutav.
Jees... !!!

*
/Baileys kleebib huuled kokku. Igatsen paljut./

*
/Intensiivselt./

Kino

2007-12-07T22:55:00.000+02:00

Vaatasingi mõnusas üksinduses ühe festivali filmi ära. "Celebration", YSLi kahest viimasest aastast enne grand finale taandumist aktiivsest loomest. Oli natuke võõristav- nukrailmne kuid austustavaldav dokk. Piitspikad 2000-alguse modellid, fanaatikutest õmblejad, värisevkäeline "uneskõndija" Laurent ise ning tema tugev seljatagune!!!. Näitas mustvalgelt, mis toimub tihti reaalsusest võõrduma kippuva moetööstuse fassaadi taga.
Hea film, hea.

Pret-a-porter & haute couture'i nimel- ühes järgmistest eludest olen 3cm kõrgem - .

PÖFF

2007-11-30T11:50:00.000+02:00

...-ist võin tänavu suu puhtaks pühkida. Kuna seekord special moevalik, siis 5 filmi peale küll tatt jookseb. Kitsenduste-kitsenduste-kitsendusi tehes ehk õnnestub mõnda...

Armastan kõiki ja kõike!

Under pressure

2007-11-25T19:18:00.000+02:00

Pidevalt tuleb mugavustsoonist lahkuda ja keskenduda. Päevatööle- öötööle. Üks läheb 8 tunni järel üle teiseks ja teine esimeseks. Kummaski osas ei või nööpi lahti jätta ja rihma lõdvaks lasta. Kui saaks, ei magaks, see tundub ajaraiskamine, aga uni murrab ise. Aja tähendus on muutunud, mingit kesknädala või reede ootamist pole. Pigem on hakanud Ekspress tihemini ilmuma ja alles eile oli ju kevad?!.
Uudiseid loen hooti, sõpradel käin külas telefoni teel ja üleüldse kipun vaikselt kookonis olema, kuna pea muliseb kindlat sorti infost. Kogu see "muu" segab fokusseerimist ja võtab energiat. Eemalt vaadates ei usuks ise ka oma juttu, aga yeah, it is!

Nina nokkida olekski manduv protsess ning isegi piiblis pole kirjutatud, et koguaeg peab üle võlli mõnus olema. Naudeldes-läbi-elu on ikkagi tipp ja mõelda nüüd, kui selles osas endal vaip alt ära tõmmata...
Ahvatlustele on tegelikult vägagi võimalik vastu panna ning, oh juudas!, isegi igapäevaselt sisendatav peebulik mõtteviis I'm simply the best! I can to do it! mõjub positiivselt:p

*
Tegelt' ongi kõik ookoo! Varsti saab must hedonist!
Haa-haa... :p

Down-down

2007-11-18T15:22:00.000+02:00

Kolmas kord "Modiglianit" lasi öösel pisarad lahti ja tundub, et pool nuttu jäi veel sisse. Täna ei suuda ühestki otsast keskenduda, sest puudub kirg ja pime andumus teadust nokitseda hääbus hommikusse mahlaklaasi.

N-1

2007-11-07T20:53:00.000+02:00

Nimekiri oskustest, mille pean alles omandama

1. Kuidas hoida ära oma lükatava riidepuu kokkuvarisemist
2. Kuidas äratada taksos uinunud vintis meest
3. Kuidas teha nii, et mu ihad ja vajadused valedes situatsioonides välja ei paiskuks
4. Kuidas pidada emaga pikemaid telefonivestlusi kui 1 min
5. Kuidas veeta "pidu"-likke nädalavahetusi ilma klubisse jõudmata
6. Kuidas teha nii, et mu rinnahoidjad ei läheks sõlme sukkade ja sukkpükstega
7. Kuidas läbi lugeda 5 paralleelselt pooleilolevat raamatut
8. Kuidas öelda "ei", mitte "võibolla"
9. Kuidas seda naiivset nimekirja võimalikult lühike hoida

Sans noblesse

2007-11-03T20:38:00.000+02:00

Kraabib, kraabib, kraabib üks otsus sees!!! Istun näoga nagu oleks läbinud elegantse kurjategija kursused ja pean tundidepikkuseid diskussioone kellegi tobuga endas, kes nõu anda ei oska...
Wrong time, babe? Or lack of aplomb? Damn it!!!

Üleni kooline

2007-10-31T18:19:00.000+02:00

On kaks asja, mida naine ei tohi unarusse jätta- mõistus ja talje!

/"Käitumise kuldvara", Maaja Kallast/